Kuidas sündis Imperial?
Kui konkreetselt ja lühikeselt asi kokku võtta, siis puhtalt enda vajadustest, kuid ükski asi ei juhtu üleöö ja ootamatult... seega pikem lugu on järgmine:
Esimene kokkupuude söötmisega oli, kui peale gümnaasiumi lõpetamist läksin Tartusse veterinaariat õppima. Ülikooliajal peale ladina keele veel teine kõige igavam õppeaine oli söötmisõpetus. Loengus ja praktikatundides olemine tundus ajaraiskamisena ja oli väga piinarikas. Ratsioonide koostamine tundus tuumafüüsikana. Veterinaari minust kahjuks ei saanud, kuna isiklik elu hakkas õpinguid segama. Küll aga ma sain hindamatud teadmised põllumajandusloomade (ka hobuste) anatoomiast, füsioloogiast, pat.füsioloogiast, haigusõpetusest jne jne jne., mis on mulle olnud suureks abiks hilisematel töökohtadel.
Tõsisem huvi söötmise vastu sai alguse endises Veterinaar- ja Toiduametis, kus töötasin söötade järelevalveametnikuna. Alles siis hakkas pimeduses koitma valgus, et oi aga see kõik on nii huvitav. Läbisin mitmeid koolitusi ja praktilisi seminare töölähetuste tõttu erinevates Euroopa riikides. Olin kõva teoreetik aga praktikat nappis :) Järelvalve käigus olin kokku puutunud ka söödaproovide võtmisega ja seejärel laborivastuste hindamisega.
Riigiametist sai villand ja läksin erasektorisse tööle. Nüüd algas elu! Minu ülesandeks sai Eesti mitmete tipplüpsifarmide söötmisnõustamine. Söödaanalüüside võtmine (silod, heinad, teraviljad), ratsioonide koostamine jne. Käisin Saksamaal söötmisalastel täiendkoolitustel ja õppisin "peentehnikat", kuidas sööta lüpsikarja nii, et loomad ikka edasi terved püsiks. Selle jaoks oli mul muidugi kasutada väga kvaliteetne söödalisandite sari ning suurepärane ratsioonide koostamise programm. Samuti oli mu ülesandeks veel toodete märgistuste ja infolehtede tõlkimine!
Seos hobustega?
Olen juba lapsest saati hobustega kokku puutunud ja teadsin juba siis, et kunagi on mul oma hobune ja kindlasti saab see olema ahhaltekiini tõugu hobune. Sinna maani läks muidu aega.
Päris puhast tekiini ma endale esimeseks hobuseks ei saanud aga sain ESH, kelle emaisa oli tekiin. Abiks ikka eks! Volli oli igasugu erinevate tõugude (ahhaltekiin, OX, XX, trakeen jne) ristand ja see avaldas ka tema iseloomule ja ratsastatavusele mõju. Ükskord ma oleks end tema seljas peaaegu EMOsse hüpanud, sellest mulle piisas. Minust hüppajat ei olnud ja ei ole siiani ka saanud. Volli aga sellest platsil skeemitamisest midagi ei arvanud, tema oleks meelsasti hüpanud või maastikul käinud. Otsustasin Vollile uue kodu leida ja tõin koju päris puhastverd ahhaltekiini Kesgini. Oma vaimusilmas kujutasin ette, et mul on tallis midagi sarnast nagu S.Filatov'i Absent 1964 aasta Tokio OM-l. Absent nimelt oli ka ahhaltekiin.
Kesginil ongi kõik kolm head allüüri aga ta on paras juurikas ja skeemitamisest ei saanud suurt asja :)
Kuna ma enda meelest tegi trenni ja tahtsin ka võistelda, siis teiste eeskujul tahtsin sööta oma hobustele kaera asemele hoopis kotisööta. Õnneks või kahjuks neile mõlemile minu valitud söödad hästi ei mõjunud. Vollil läksid jalad paiste ja Kesgin liiga tuliseks ning aus ülestunnistus on pool võitu, et ega ma ei teadnud ka täpselt mida ma parasjagu teen või söödan :)
Siis lõi pirm põlema, et aga ma ju võiks oma hobust ka selliselt sööta nagu ma veiseid söödan, ehk siis sööta täpsemalt ja konkreetsemalt! Siis algas sügavam huvi hobuste söötmise vastu.
Kesginist sai hoopis kestvushobune ja tänu sellele olen hobuste söötmist veel rohkem pulkadeks lahti võtnud. Täna hobustega ringi reisides rahvusvahelistel võistlustel on tavaliselt minu esimeseks poe külastuseks mõni ratsavarustuse pood, kus PEAB olema söödalisandite riiul. Seal tunnen ma end nagu laps kommipoes!
2015 aasta kevadel lõime ettevõtte Suured Ponid OÜ, mis astus pisikesi samme söötade ja söödalisandite impordil Eestisse. Kõik Imperiali veebipoes olevad söödad ja söödalisandid on hoolega valitud. Hindame väga tooraine ja toote kvaliteeti, teadusuuringuid jne.
Tasapisi on e-poe valikusse tulnud ka hobu- ja ratsavarustust, siin hindame sama - kvaliteeti!
Juunis 2023 alustasin enda täiendamist online kursusel Dutch Royal Society of Veterinary Medicine (KNMvD) poolt koostatud ja akrediteeritud söötmiskursusel, mille mahukus oli 144 AP. Kursuse on kokku pannud mitmed veterinaarid, teadlased ja söötmisspetsialistid. Detsembris 2023 lõpetasin oma õpingud edukalt ja nüüd on mul taskus Global Equine Nutrition I läbimist tõendav sertifikaat!
Kogu selle teekonna jooksul on nõu ja jõuga toetanud mind mu armas abikaasa! Tema innustab mind veel paremaks saama. Tasapisi õpib ta minu kõrvalt ja sedasi kahekesi me Imperialit teeme!
"Imperial - Sündinud kirglikust pühendumisest ja teadmiste jõust."
Annika Siiboja